Home is where the horses are.

[Will Hinsen]

Will parkis oma auto talli ette ning keeras mootori välja. Ta polnud oma hobuseid näinud õnnetusest saadik ning süümepiinad sõid teda seestpoolt. Mitmeid kordi oli noormees üritanud arstidega kokkuleppele saada, et minna hobuseid vaatama, aga alati lõppesid need rääkimised suurte tülidega. Nüüd, kui ta lõpuks haiglast väljas oli, oli aeg oma loomi vaatama minna. Raske ohkega haaras William kõrvalt istmelt jalutuskepi, kilekoti õunte ja porganditega ning astus autost välja. Natuke aega ringi tuiates leidis mees lõpuks oma kallikeste boksid. Esimesena tegi Will lahti halli täku boksi ukse. Hobune kohe esimese asjana tuli kõrvu lidutamas vaatama, kes teda segama tuli. "Kas niimoodi siis tervitatakse teisi Juss?" küsis kutt muiates looma käest, mille peale kohe täkk kõrvad ette tõi ning läks rõõmsalt mörisedes omaniku juurde. Kuuldes Williami häält hakkasid mehe teised hobused ka kohe rõõmsalt hirnuma. "Ma kohe jõuan teieni." ütles ta oma teistele hobustele, samas otsides kilekotist õuna mida Jussile anda. 


Brylee Snow

[Brylee Snow]

Kuigi Brylee jaoks oli puhkepäev, siis ei suutnud ta rantšost ikka eemalel hoida. Mida ikka Aspenis lumise päevaga teha? Talispordihuviline ta polnud ja kodus polnud samuti teha muud kui oma hobusest unistada. Kuna ta oli vaid autosõidu kaugusel, siis oligi Brylee end valmis sättinud ning rantšo poole sõitma asunud. Auto jättis ta tallide lähedal olevasse parklasse ning kerge tuuleiili tõttu pidi ta kapuutsi pähe tõmbama, kui tallide poole jalutas. Sisse astudes sai neidis kapuutsi taaskord alla tõmmata ja see paljastas talle ka kogu vaatevälja. Ühtki tallipoissi ei paistnud kuskilt, ent üht tuttavat häält oli lähedalasuvast boksist kuulda. Jalutades Lincolni boksi poole, möödus ta aga sellest tuttavast häälest. Nähes jalutuskepiga noormeest oma hobuse juures, ei saanud Brylee teda kõnetamata jätta. "William?" püüdis ta noormehe tähelepanu ja vaatas teda siis pealaest jalatallani. Brylee oli sellest õnnetusest klippi näinud ja eks paljud, sealhulgas neiu ise, olid arvanud, et Will sellest õnnetusest eluga ei pääse. See oli ikka väga karm olnud ja tütarlapse näost oli näha kaastunnet, olgugi et Will oli tõenäoliselt niigi palju kaastundlikke pilke oma ümber näinud. "Hea on sind näha," sõnas Brylee, oma sõnu tõsiselt mõeldes. Ta ei tea, mida ta oleks sellises olukorras teinud, aga talli hobuste juurde tulemine oleks raske olnud. Ta polnud Williamit seal ka varem näinud, mistõttu võis eeldada, et tegemist oli mehel esimese korraga või nad pole lihtsalt varem kokku sattunud.

[Will Hinsen]

Kuuldes oma nime viis kutt pilgu hääle suunas. "Brylee...Hei." tervitas Will neiut. Nähes kaastundlikku pilku Bry näol, viis William pilgu tagasi hobusele. Oi, kuidas ta ei sallinud neid kaastundlikke pilke, võis lausa öelda, et vihkas neid. Noormees õngitses kotist veel mõned õunad ja porgandid, et visata need Jussile künasse. "Kuidas sul läinud on?" küsis ta samal ajal astudes boksist välja. Veendunud selles, et uks sai turvaliselt kinni, sammus William järgmise hobuse poole. Visanud mõned maiused noorele ruunale ja mõned ka raudjale märale jäi ta lõpuks halli mära boksi ees seisma. Vaikse kurva ohke saatel astus ta boksi, et tervitada looma. "Hei Pepper. Ma kuulsin, et sa oled valmis jälle trenni tegema." süganud mõne hetke looma pead, hakkas ta nüüd tühjendama maiusekotti künasse. Nüüd suunas Will oma tähelepanu tagasi neidisele. "Ma ei tea mida edasi teha." lausus kutt kurvalt "Loogiline oleks nad maha müüa, aga..." lisas ta hetke pärast suutmata lauset lõpetada. Loogiline pool noormehest ütles talle, et peaks hobused maha müüma, aga süda rääkis talle hoopis muud juttu.

[Brylee Snow]

Brylee teadis, et see õnnetus oleks võinud igaühega juhtuda ja ta sai vaid loota, et tema sellisesse olukorda ei satu. Eks neiu suutis välja lugeda selle, et tema kaastundlik pilk ei olnud siinkohal teretulnud, ent kuna ta oli üsna šokeeritud veel Willi nägemisest, siis oligi raske teistmoodi käituda. Rääkimata siis sellest, et Bry ei teadnud üldse, et William oli oma hobused lasknud Rockland Hillsi rantšo talli tuua, mis tundus neidisele veidi imelikuna, sest kuskilt oleks võinud see info ju lekkida, aga ei. Brylee ise ei olnud ka rantšos treeninud kauem kui kuu aega. “Nagu ikka,” vastas ta napisõnaliselt, kõndides Williamiga kaasa, kui ta boksist välja astus ning järgmiste bokside poole jalutas. Polnud vaja oma elust ja draamast rääkima hakata. “Mind huvitab rohkem, kuidas sinul läinud on,” sõnas Brylee seejärel. Kui Will viimaks Pepperi boksi astus, toetas Brylee end boksi uksepiida najale. Ka tema näoilme muutus nukraks ja süda rinnus raskeks, kui Will oma hobuste müümisest rääkis. “Võttes arvesse oma olukorda, siis mida sa tahaksid edasi teha?” küsis Bry ning lisas veel selgituseks enne kui lasi Willil endale vastada, “jättes kõrvale selle, mida teised ootavad, et sa teeksid või mis oleks sinu arvates loogiline.”

[Will Hinsen]

Kõigele vaatama lootis Will kunagi sadulasse tagasi saada. Ta küll teadis, et sportlast temast enam ei saa, aga see ei tähendanud, et ta niisama sõita ei saaks. "Ausalt öeldes, ma pole mõelnud mida edasi teha." vastas ta raske ohkega. "Müüa ma neid kindlalt ei taha, ma olen kurja vaeva näinud, et jõuda nendega nii kaugele." lisas noormees mõne hetke pärast ning patsutas hobust. Mõneks hetkeks kadus Will täiesti oma mõttemaailma ära. Lõpuks läks pirn kuti pea kohal põlema. "Need loomad on sportlased ning kahju oleks neid lihtsalt seisma panna, võtta neilt ära nende töö." sõnas kutt nüüd juba enesekindlamalt. "Kuna mina enam sõita ei saa, siis peaks leidma ratsanikud neile, kes on valmis nendega tegelema... Issand ma olen ikka nii loll, kuidas ma kohe sellepeale ei tulnud?"

[Brylee Snow]

Brylee noogutas mõistvalt. “Siis ma arvan, et sa ei peaks neid maha müüma. Kui sa vähegi suudad neid rahaliselt ülal pidada, siis ei leia ma, et sa peaksid omale armsaks saanud loomad maha müüma, kuna sa nendega enam võistelda ei saa,” sõnas naine. “Kas sa tead, on sul võimalik veel sadulasse tagasi saada?” küsis Brylee seejärel. Kui ratsutades enam karjääri teha ei saanud, siis äkki ikka õnnestus hobikorras sellega veel jätkata. See oli küll arstide öelda, aga eks neidist huvitaski just see, mis arstide prognoosid antud olukorra kohta olid. Kindlasti oli Will ise ka seda uurinud. “See on hea idee, kui sul muidugi õnnestub leida ratsanikud, kes oleks sellega nõus,” arvas Bryles. Ta oli küll arvamusel, et William siiski oma hobuseid maha ei müü, aga kui ta nüüd mõtles, et leiab neile hoopis uued ratsanikud, kas siis oli maha müümine veel kaalumisel?

[Will Hinsen]

Ülalpidamisega probleeme polnud, Will oli suutnud oma lühikese karjääri jooksul piisavalt varuda, et nii tema kui ta hobused saavad elulõpuni mugavalt elada. "Kunagi ikka saan." vastas ta kerge muigega. "Lõppude lõpuks, ei hoia ükski arstlik keeld, ratsutajat tagasi sadulasse minemast." lisas kutt hetke pärast. William ei teadnud ühtegi ratsanikku, keda oleks arstlik keeld reaalselt takistanud tagasi sadulasse minemast. "Noori ambitsioonikaid ratsanike, kellel pole võimalust omada head tiimikaaslast, on palju. Tuleb lihtsalt hobusele õige leida." oli ju ka kunagi Will olnud olukorras, et tahtmist on, aga hobust polnud. "Lisaks ma saaks koguaeg neil silma peal hoida ja vajadusel trenne anda."

[Brylee Snow]

“Seda küll, kuid sa pead ka enda tervise peale mõtlema,” sõnas Brylee. Talle tundus, et Will oli sadula selga saamiseks juba valmis, kuigi nähes mehe jalutuskeppi ja seda, et ta selle najal ringi lonkas, ei arvanud näitsik küll, et Will selleks veel valmis oli. Samas ta uskus ka, et mehel on piisavalt mõistust, et mitte veel hobuse selga ronida, mis ei pannud teda üleliia muretsema. “Tõsi,” sõnas Brylee mõtlikult noogutades. “Sa võid isegi siitsamast rantšost mõne leida või külastada treeninguid teistes rantšodes Aspeni läheduses. Ma arvan, et kõik tunnevad su kohe ära, kui sind näevad,” arvas naine. Kutt oli siiski üks oma ala parimaid ja seda enne õnnetust, millest kõik hobumaailmas ka teadlikud olid. Williami optimism antud olukorra suhtes oli inspireeriv ja tõi Brylee näole laia muige. “Sinust saaks hea treener,” sõnas ta sooja tooniga. “Ma saan aru, et sa oled siis tuleviku peale ka laiemalt mõelnud? Et näiteks treenerina hoopis jätkata?”