my heart feels like a ghost

[Brylee Snow]

Brylee oli juba pea kuu aega Rockland Hillsi rantšos treenimas käinud ja olles töötanud mitmete erinevate treeneritega, pidi naine tõdema, et rantšo pakkus väga professionaalselt teenust. Üks tema treeneritest oli ka üks rantšo omanikest - Megan Vincent - kes oli Bry’le loomulikult tuttav nimi, kuna omal ajal oli ta legendaarne. Eks nüüd oli neiu enda kord särada ja legendi käe all töötades tuli see enam kui hästi välja. Talvisel ajal toimusid treeningud sisemaneežis ja nagu alati, kogunesid sinna vahest ka mõned üksikud pealtvaatajad, olgu need siis teised rantšo treenerid või kliendid, kes ootasid oma järjekorda.
Peale treeningu lõppu sõitis Brylee oma hobuse Lincolniga tagasi talli ning juhatas ta oma boksi. Naine otsustas veel oma hobusega pisut kvaliteetaega veeta enne, kui rantšost lahkub. Ta söötis oma semule paar õuna sisse ning alustas seejärel hobuse harjatamisega. Ühel hetkel andis telefon märku, et talle on saabunud sõnum. Brylee jättis hetkeks harjatamise pooleli ja võttis telefoni, et sealt sõnumit lugeda. Saatjaks oli Dorian ja selle sisu oli miski, mis Brylee kogu hea meeleolu täielikult nulli keeras ja nägu mossi tõmbus. Paar pisaradki kogunesid tema silmanurkadesse, ent need pühkis ta kiirelt ära - polnud vaja, et tallipoisid teda nutmas näeks.


Joshua Coleman

[Joshua Coleman]

Joshuad võis täna terve päeva rantšos liikumas näha. Ema oli hommikul teada andnud, et paar tallipoissi olevat ootamatult haigestunud ja ei saanud tööle tulla. Seetõttu asendas neid täna Josh, seda enam, et ta baaris tööl ei pidanud olema. Tal polnud sellise veidi füüsilisema töö vastu midagi ja pealegi olid tallipoisid täitsa toredad ja rääkisid head nalja. Või hirmutas neid see, et ülemuse poeg nendega aega veedab ja püüdsid leida viisi Joshi heal poolel püsimiseks. Joshua oli juba ligi kümnele hobusele heinapaki ette vedanud ning oli just uue haaranud, sammudes nüüd hoogsalt uue hobu juurde.
"Nii, Lincoln jah.. siin on sinu hei-..." alustas Josh, kui oli hobuse nime uksel olevalt sildilt välja lugenud. Lause jäi lõpetamata, sest ta märkas, et Lincoln polnud boksis sugugi üksi. Peale hobuse leidis ta sealt veel kena, kuid nukra näoga naisterahva. "Vabandust, ma ei märganud teid," alustas Josh viisakalt, "tulin Linconile värsket heina tooma." Nii oli tähtsates paberites kirjas ja Josh lootis nüüd väga, et ei eksinud. Kurjad hobuseomanikud olid tema õudusunenägu. "Kas teiega on kõik korras? Või on ee.. Linconiga midagi halvasti?" küsis Joshua, meenutades veel korra hobuse nime. Hobust väliselt vaadates paistis temaga küll kõik korras, peale selle, et ta veel trennist natuke higine paistis.

[Brylee Snow]

Brylee jõllitas oma telefoniekraani seni, kuni keegi teda, või õigemini tema hobust, kõnetama hakkas. Naine kuivatas kiirelt oma silmanurgad ja viis seejärel pilgu üles noormehe poole. “Lincolniga on kõik hästi,” vastas Brylee. Tegi südame soojaks küll, kui tallipoisid tema hobusest hoolisid, olgugi et seda konkreetset tallipoissi nägi ta esimest korda. Oli tegemist uue töötajaga? “Isiklikud mured,” tõi ta siis põhjuseks, miks ta näost ära oli. Kuigi naine oli üritanud seda varjata, siis ei olnud see tal kuigi hästi välja tulnud. “Te võite Lincolnile heina ette panna,” andis Brylee selleks loa. “Saan ma kuidagi aidata ehk?” küsis ta seejärel. Kui ta seal juba oli, siis oma hobuse heaolu nimel oli ta nõus töötajaid ka abistama. Polnud mingi probleem tema silmis. Taibates, et telefon oli endiselt tema käes, pani ta selle lukku ning libistas taskusse tagasi. Pole vaja selle draamaga nüüd ja praegu tegeleda, eriti kui lõppu ei paistagi tulevat.

[Joshua Coleman]

Joshua märkas, et neiu oma telefoni päris ruttu tasku libistas. Küllap sealt need isiklikud mured tulidki. Joshua pani Linconile värske heina ette ja silitas paar korda ta nina. Küllap nägi ta nüüdseks tõepoolest välja nagu tallipoiss. Igatepidi must ja heinane.. ja haisev. "Tegelikult ega ei saa," ütles Josh, "paistab, et Lincoln oli viimane, kes täna mu eksklusiivset teenindust tunda sai." Muigas mees. Selle asemel, et pesema minna ja päev lõppenuks lugeda toetas ta ennast vastu hobuse boksi. Ega tal kuskile kiiret ei olnud, homme oli ta lubanud ka rantšos abiks olla. Või oleks ta pidanud hoopis lahkuma ja naise üksinda jätma? Paistis, et neiu on nende isiklike murede pärast jätkuvalt morn. "Tead ma olen kuulnud, et jagatud mure on pool muret," ütles ta, "ja kas sa tead, et hobused saavad aru, kui nende inimest midagi vaevab." Josh polnud päris kindel kas nii see oli ka, aga midagi sellist oli ema talle kunagi rääkinud. Sellepärast ei tohtinud ta tallis kunagi mossitada kui väike oli. Ema ütles, et siis viskavad kõik hobused oma ratsanikud seljast ja Joshua ei tahtnud sellist pattu enda hingel kanda. Tegelikult paistis Lincoln üsna muretu ja nosis südamerahus oma heina.

[Brylee Snow]

Brylee noogutas mõistvalt. Tundus, et peale heina hobuse ette asetamist oligi kõik, mis tähendas, et tõepoolest ei olnud naisel siin midagi aidata. Millegipärast ei olnud noormehel kiiret lahkumisega - kas sel põhjusel, et kutil oli tööpäev lõpuni jõudnud või oli ta lihtsalt uudishimulik Brylee murede üle? Kuigi neist esimene võis ka põhjuseks olla, siis teine oli see, millega ta end kuuldavaks tegi. Bry ei suutnud aga oma muiet tagasi hoida, kui noormees märkis, et hobused suudavad enda omanike muresid tajuda. Hobused olid targad loomad, aga see ei olnud loomulikult tõestatud. “Ma peaksin oma muresid jagama kellelegi, kelle nime ma isegi ei tea?” küsis Brylee õrna muigega, kuigi tema silmad peegeldasid endiselt kurbust. Tegelikult oli tal olemas terapeut, kellega ta neid muresid jagas ja sisuliselt oli temagi ju esialgu võõras olnud, aga siiski oma ala professionaal. “Pealegi, miks peaks sind minu mured huvitama?” uuris Brylee järgmiseks. Ta mõistis, et tema kaitsev hoiak võis temast mõrraliku esmamulje jätta, aga ta ei olnud just tujus, et end paremas valguses näidata. Võib-olla kutt oli tõesti nii suure südamega, et ei saanud nukrat näitsikut omapead üksi boksi jätta. Võib-olla see oligi hea, kuna kui Bry oleks üksi jäänud, siis oleks ta end kuskil varjatud kohas tühjaks nutnud.

[Joshua Coleman]

Josh ei kohkunud neiu järsu olemise peale. Ta on elu jooksul kokku puutunud piisavalt paljude inimestega, et nende vihapursetel ja emotsioonidel enda meeleolu rikkuda lasta. "Nimi on Joshua, kui see natuke leevendab su pahameelt," muigas ta. Eesnimest vast piisab. Ei ole vaja naisi hullutama hakata teadmisega, et ta on rantšo omaniku poeg ja peaaegu ülemus. Kes teab, mis mõtted pähe löövad. "Ja pealegi, teinekord on päris vabastav täiesti võõrale kõik ära rääkida,"teadis ta "üks tark mees kunagi ütles." Noh.. keegi kunagi kindlasti, aga kes see olla võis Joshua ei teadnud. "Ja kuidas jääb sinu nimega?" Ehk neiuke muutub vähem tõrksaks kui nad nimede faasist edasi liiguvad ja natuke tuttavamad on. Ega see nime teadmine on ikka suur samm edasi. "Ja pealegi, siis me oleme poole vähem võõrad." naeratas Joshua

[Brylee Snow]

"Brylee," tutvustas naine end samuti. Oli viisakas, kuna ta oli ise ju kutilt nime välja nõudnud. Siiski ei tahtnud Joshua alla anda Brylee ja tema probleemide osas ning neiu hakkas vaikselt juba mõtlema, et võib-olla peaks pealiskaudselt talle oma muret jagama. Bry silmis olid nad endiselt võõrad, vahet pole, et nüüd üksteist eesnimede põhjal teadsid. Noormehel oli selles osas õigus, et võõrale võib olla vabastav oma probleeme jagada. Brylee ohkas allaandvalt ja viis oma pilgu maha. "Kui sa väga tahad teada, siis mul on probleeme oma kihlatuga. Ma kolisin siia umbes kuu aega tagasi, kuna tahtsin suurlinna elust pääseda ja mul õnnestus ka siinse treeneri Megan Vincentiga leping saada. Mu kihlatule see ei meeldinud aga mitte üks teps. Ta on suurlinna mees ja keeldus mulle järgnemast. Nüüd on meie suhtlused ainult tülid ja kuigi ma armastan teda väga, siis ma ei tea, kaua meie suhe suudab nende tülide najal veel kesta. Mul ei ole kavatsust niipea siit lahkuda, see vahemaa on niigi raske eriti, kuna tema keeldub mulle külla tulemast ja mul lihtsalt ei ole treeningute vahel aega, et talle külla minna." Pika jutu lõpus viis Brylee oma silmad tagasi Joshuale, et tema ilmet lugeda ja ehk ka arvamust kuulda. Brylee ei teadnud absoluutselt, mida ta tegema peaks, kuna tema süda tahtis üht, aga mõistus rääkis teist lugu. Peale oma terapeudi, ei ole ta kuulnud mitte ühegi teise inimese arvamust - üksik hunt olla ei olnud just lihtne.

[Joshua Coleman]

Josh noogutas meelitatult, et Brylee oli otsustanud oma nime ka temaga jagada. Väga palju tuttavamaks see neid tõesti ei teinud, aga abiks ikka. Kui neidis oli aga oma mured ja probleemid ette vuristanud jäi Josh üllatunud silmadega vaatama. Esmalt seetõttu, et naine oli siiski otsustanud oma muresid mehega üldse jagada. Teisalt aga seetõttu, et neidis paistis veidi noor, et olla juba kihlatud. Aga see polnud Joshua asi öelda ega kommenteerida, ta polnud kunagi kellegagi nii väga tahtnud koos olla, et tollele abieluettepanek teha. "Su mees tundub paistab nagu räme sitapea," otsustas Joshua ausalt välja öelda. Kuigi Josh polnud ühegi naisega sellist lähedust tundnud, ei oleks ta iial ühegi ka nii käitunud. Ema oli teda sellel alal väga hästi õpetanud. "Vabandust, kui see kommentaar kohatu oli. Agq paistab, et tema armastus ei ole nii suur, et sind külastada ja sinu unistusi toetada," seda eeldas Josh pelgalt selle järgi, et Brylee treeneriks Joshua ema oli. "Lennukid ju lendavad üle terve maailma," lisas mees veel mõtlikult, vihjates sellele, et kui Brylee kihlatu oleks tahtnud teda külastada, oleks tal selleks võimalus. Ja pealegi.. vaevalt, et Brylee nüüd päris teisest maakera otsast pärit oli kuigi aktsent, millega neiu rääkis andis mõista, et puhas ameeriklane ta siiski polnud.

[Brylee Snow]

Brylee jaoks tuli mehe ausus üllatavalt ning kergest šokist tõusid ka tema kulmud kõrgele. Ega ta ei tahtnud seda ju endale tunnistada, aga naisele tundus samuti nagu Dorian käitus viimasel ajal nagu räme sitapea. “Ta ei ole kogu aeg selline olnud,” tõttas Brylee endalegi üllatavalt oma kihlatut kaitsma, justkui tuues põhjuseid, miks ta veel Dorianiga koos oli. “Ja ma saan hästi aru, et ta ei taha oma karjääri tõttu LA-st lahkuda ja minuga siia kolida, aga ega ma ei kavatse ka igavesti Aspenis olla,” lausus Brylee veel, kuigi ta polnud oma lause teises pooles enam eriti kindel. Esialgne plaan oli, et ta elab Aspenis vaid ajutiselt, võib-olla aasta või maksimaakselt kaks, aga juba see kuuajane siin viibinine ja rantšos töötamine on hakanud naise meelt muutma. “Ma olen siiani uskunud, et see ei ole nii, aga tema äsjane sõnum on mind selles vaikselt kahtlema pannud,” sõnas Brylee löödud ilmega, kui Josh arvas, et neiu kihlatu armastus ei ole nii suur, et tema unistusi toetada. “Ma ei taha Dorianist ilma jääda ning kõik oli veel nii ilus, kui me koos LA-s elasime, aga ma olen paratamatult hakanud mõtlema, et kas see on tema tõeline pale? Kontrollifriigist meeslaps, kes hakkab kohe jonnima, kui oma tahtmist ei saa?” kurtis Brylee. Ta oli isegi üllatunud, et oli oma südame võhivõõrale avanud, aga Joshi brutaalne ausus selle olukorra kohta oli just see, mida naine vajas.

[Joshua Coleman]

Josh surus enda muige alla kui Brylee väitis, et mees koguaeg selline ei olnud. Tavaliselt lehvisid sellised punased lipud juba päris kaua, aga oli meie oma valik, kas vaatame neid või neist mööda. Ja armununa juhtus tavaliselt see teine variant. "Mis karjäär see tal selline siis on?" tundis Josh huvi. Sest kui härral polnud just sangpomm jala küljes, oleks ta pidanud saama liikuda küll. "Kuidas ta siis selle uudise vastu võttis, et sa Aspenisse tuled? Võttes arvesse seda, kuidas ta praegu sinu ja sinu emotsioonidega mängib," uuris Joshua veel. Kas mees oli esialgu nõustunud ja lubanud Bryleele et tuleb talle siia külla? Või oli Brylee lihtsalt öelnud, et läheb ja mitte mehe arvamust üldse kuulanud. Silmnähtavalt teadis Dorian, mida teeb, sest oli suutnud Brylee tuju rikkuda. Paistis, et see kihlatu oli meistermanipulaator ja vajas endale naist täpselt nii kaua kui see talle kasulik oli. Ja kas tõesti oli kõik LA-s nii ilus olnud või oli Brylee endale selle unelma ette kujutanud? Seda ei hakanud Joshua igaksjuhuks küsima, et mitte naist kuidagi solvata. "Ühes terves suhtes peaks ikka mõlema unistused tähtsad olema, mitte ainult ühe," püüdis Josh teda veidi lohutada.

[Brylee Snow]

Dorian pidas ikka end tähtsaks inimeseks, kuna ta tuli mainekast perest, tal oli kõrgem haridus ja töökoht, mida paljud tahaksid. Brylee oli alati teda imetlenud ja see võis mängida suurt rolli selles, mis ta oli kõikidest punastest lippudest sirgelt mööda vaadanud. “Ta töötab LA Dodgersite heaks füsioterapeudina,” vastas Brylee. See oli jällegi karjäär, kus redelil sai tõusta vaid sel tasandil, et millise asutuse jaoks ta töötas ja LA Dodgers oli juba üüratult kõrge aste redelil. “Ma tean, mida sa mõtled - ta võiks vabalt mõne puhkepäeva võtta ja siia lennata. Ma olen ise sama mõelnud ja talle seda ka öelnud, aga ta ei usu seda juttu, et inimesed on asendatavad. Tema ei ole enda arvates asendatav ja leiab, et peab kogu aeg olemas olema,” seletas Brylee. Talle meeldis, et Dorian oli alati ambitsioonikas olnud, aga teatud hetkest võib see positiivne omadus ka negatiivseks muutuda. “Ta oli kohe selle vastu,” vastas Brylee, kui Joshua küsis, kuidas naise kihlatu oli Aspenisse kolimise uudise vastu võtnud. “Ma saan temast ka aru, sest see ei olnud asi, mida ma temaga arutasin, vaid ütlesin talle, et lähen ja tema ähvardas suhte lõppemisega. Ta ilmselt arvas, et see ähvardus mõjub mulle piisavalt, et mitte minna, aga kui ma siiski lõpuks siia tulin, siis ei lõpetanud ta meie suhet. Ma tahtsin, et ta ka minust aru saaks - see on ainukordne võimalus oma karjääris edasi astuda ja ma ei saanud sellele ära öelda,” rääkis Brylee pikemalt taustast. Dorian oli algusest peale ideele vastu olnud ja see pani näitsiku mõtlema, et kas ta oli isekas, et oli otsustanud selle pakkumise vastu võtta ja päeva pealt Aspenisse kolida? Joshua öeldu, et suhtes peaksid mõlema osapoole unistused tähtsad olema, pani neidise siiski enda kasuks ümber mõtlema. “Ma olen sama meelt,” ütles naine raskelt ohates. “Ma ei tea ausalt, mida ta arvas, et mis siis saab, kui me abiellume - et ma jätan oma karjääri selja taha, hakkan talle koduperenaiseks ja sünnitan kolm last? Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda vähem ma näen temas partnerit, kes mind suhtes ja hiljem abielus endaga võrdselt kohtleks.”